La Contea di Petseri / Petseri Maakond

[Eesti keeles] - Eesti NSV pindala moodustas NSV Liidu territooriumist umbes 0,2%. Sealjuures ei jäänud sovetiseerimise käigus püsima Eesti Vabariigi aegsed piirid ja haldusjaotus. Aastatel 1944–1945 vähendati Eesti territooriumi: Leningradi oblasti külge liideti kolm Narva jõe taga asuvat valda ning vast loodud Pihkva oblasti koosseisu arvati suurem osa Petserimaast koos Petseri linnaga. Senine Petseri maakond kaotati ja sellest järelejäänud alad liideti Võrumaaga. Leningradi ja Pihkva oblasti külge liidetud alad (2330 km² ehk u 5% Eesti territooriumist) oli Eesti endale saanud Tartu rahuga (1920) ning seal elasid valdavalt (üle 80%) venelased. Ühel ajal Eesti territooriumi vähendamisega õgvendati ka Läti piire, mille tagajärjel jäid mõlemad endised iseseisvad riigid ilma olulistest sõjalis-strateegilistest piirialadest. Väiksemad muudatused Vene-Eesti piiril toimusid veel 1957. a.
Eesti NSV taastamisega säilitati esialgu olemasolev haldusjaotus. 1945. a jagunes Eesti NSV 10 maakonnaks ja 236 vallaks, mis omakorda jagunesid alates 1945. a sügisest külanõukogudeks. 1950. a vallad kaotati ning ühtlasi korraldati rajoonimine, mille käigus maakonnad (mille arv oli suuremate maakondade jagunemisel vahepeal kasvanud 13ni) kaotati ja nende asemel moodustati 39 maarajooni. Lühikest aega (1952–1953) oli Eesti NSV jagatud kolmeks oblastiks. Oblastite likvideerimise järel algas nõukoguliku haldusjaotuse järkjärguline korrastamine – eelkõige rajoonide arvu vähenemine, mis kokkuvõttes lähendas nõukogulikku haldusjaotust vanale jaotusele. 1986. a oli Eestis 15 maarajooni, 33 linna, 24 alevit ja 189 külanõukogu, 167 alevikku ja 3274 küla.
Eesti NSV haldusjaotus jäi suuremas osas kehtima ka taastatud Eesti Vabariigis, rajoonid nimetati ümber maakondadeks ja külanõukogudest said vallad.

[Italiano] - L'intera provincia storica della Contea di Petseri (Petserimaa, in Estone) è la terra nativa dei Setos, una popolazione ugro-finnica con una propria lingua, il Voro-seto (o Estone meridionale). Gli abitanti russi della Contea di Petseri parlano un tradizionale dialetto simile al bielorusso.
Durante l'ultimo periodo della Prima Guerra Mondiale, dal gennaio al novembre 1918, il capoluogo della Contea fu occupato dalle forze tedesche. La città fu poi liberata dalle forze di liberazione estoni il 29 marzo 1919, durante la Guerra di indipendenza estone. Con il Trattato di Tartu, il territorio dell contea fu assegnato all'Estonia ed il nome del capoluogo mutò in Petseri, come anche il nome della Contea.
Durante la Seconda Guerra mondiale, la Contea di Petseri, seguendo le sorti dell'intera Estonia, venne occupata prima dai sovietici nel 1940, poi dalla Germania nazista dal 1941 al 1944 ed infine nuovamente dai sovietici. Questi ultimi annessero unilateralmente la contea di Petseri nella RSS Russa , mutilando così il territorio dell' Estonia occupata.
Fin dal ritorno all'indipendenza nel 1991 l'Estonia reclama, in forza del Trattato di Tartu del 1920, il territorio della contea di Petseri rimasto ancora inglobato alla Russia postsovietica per il 75%, senza una propria identità regionale, in quanto amministrativamente facente parte della Regione (Oblast) di Pskov.
Secondo l'articolo 2 della Costituzione dell’Estonia il territorio fa parte dell' Estonia, ma la Russia non vuole restituirlo. Il confine estone-russo in quella zona resta oggi contestato e crea agli abitanti enormi problemi. I Setos, che vivono in quelle zone sembrano così destinati a restare un popolo diviso.