Gli abitanti di Izborsk vogliono tornare con l’Estonia

Gli abitanti di un villaggio dell’Oblast di Pskov (Russia), appena oltre il confine, hanno proposto una iniziativa sorprendente: il ritorno della cittadina all’Estonia. I residenti di Izborsk (Irboska, in Estone) esprimono malcontento per le autorità attuali in ogni campo, inclusa la tutela del patrimonio storico. La protesta esplode dal progetto di costruire una nuova strada, che prevede l’abbattimento di numerose file di alberi ed andrebbe anche ad intaccare diversi poderi agricoli. “Tutti qui sanno che nei 20 anni del ventesimo secolo, durante i quali Izborsk appartenne all’Estonia, le cose andavano molto meglio” si legge nel testo della protesta, firmato da un comitato di 114 residenti. “Gli anziani ricordano che allora le cose andavano davvero bene. Vogliamo il ritorno di Izborsk di nuovo all’Estonia, perché l’Estonia non tratterebbe in modo barbaro la cultura, compresa quella russa. Irboska fece parte della Repubblica di Estonia dal 1920 al 1944, in seno alla Contea di Petseri. Nel 1946, all’interno dell’Unione Sovietica, la parte sudorientale dell’Estonia subì una rettifica territoriale a vantaggio della Russia". 

 (Fonte: Anneli Rudi per http://www.postimees.ee)

Izborsk (Irboska) oggi ed in una carta geografica del 1925

(Eesti keeles) Irboska elanike arvates peaks linna Eestile andma

Venemaal asuva Irboska elanikud kirjutavad oma pöördumises Pihkva kuberneri poole, et kui kohalikud võimud linnaelanikega ei arvesta ning rikutakse linnakese ajaloolist väljanägemist, siis tuleks kaaluda linna andmist Eestile. Esialgu ei tekitanud linna 1150. aastapäeva pidustused meis erilist rahuolematust ja muret, aga kas me võisime teada , et juubeliks valmistumine toob kaasa sellist alandust ja hädasid, vahendab Pihkva uudisteportaal Irboska elanike pöördumist Pihkva oblasti kuberneri Andrei Turtšaki poole. Ühe hädade näitena mainitakse Irboska tänavate ja kõnniteede remonti. Pöördujad kirjutavad, et remonti tehes rikutakse kehtivaid muinsuskaitse eeskirju ja linna ajaloolist väljanägemist. Varem oli Petseri tänav kaetud munakivisillutisega, see oli alles ka paljudes hoovides. «Me hoidsime neid, need olid osa ajaloolisest pärandist. Lootsime, et linna tähtpäevaks taastatakse sillutis kõigil tänavatel, antakse tagasi nende ajalooline välimus.» Aga pidupäeva eel tulid tänavatele, hoovidesse hoopis ekskavaatorid, buldooserid ja asfaldimasinad. «Miks sedavõrd ainulaadses linnas Venemaal tehakse töid nii oskamatult ja robustselt?» küsivad pöördumise koostajad. «Kõik teavad, et 20. sajandi alguses kuulus Irboska Eesti Vabariigi koosseisu ja vanemad inimesed mäletavad, et sellist korralagedust siis ei olnud. Kui keegi meiega ei arvesta, /…/ kui me ei ole peremehed oma kodus, kui keegi siin ei taha ja ei saa meid kaitsta, siis las Irboska läheb tagasi Eesti koosseisu,» seisab pöördumises. «Eestis ei suhtuta nii barbaarselt kultuurimälestistesse, sealhulgas vene kultuuri omadesse. Eestlased hoiaksid Irboskat paremini, kui seda teevad Vene võimud.» Pöördumisele on allkirja andnud 114 Irboska elanikku. Irboska asub Venemaal Pihkva oblasti Petseri rajoonis. Esmakordselt 862. aastal mainitud Irboska on vanimaid vene linnu, kirjutab Vikipeedia. Asulas on 10.–13. sajandist pärinev linnamägi (Truvori linnus) ja 14.–16. sajandil ehitatud linnus. 1920–1944 kuulus Eesti Vabariigi Petserimaa koosseisu ja oli Irboska valla keskus, alevik. Alevikust kirdes, 4,5 km Eesti-Vene piirist, asus viimane Valga–Pihkva liini raudteejaam Eesti maa-alal. Eesti ajaloos teatakse Irboska veretööd, kui pärast Eestimaa ametiühingute I kongressi laialiajamist 31. augustil 1919 toimetati 102 arreteeritut (74 kongressi delegaati ja 28 töölisaktivisti) Pihkva rindele. Nendest 76 saadeti üle rindejoone ja nad jõudsid Peterburi. Irboskasse jäetud 26 arreteeritut lasti ilmselt Eesti Valitsuse käsul kohtuotsuseta kohapeal maha.