L'altro ieri, 6 marzo 2013, un uomo ha restituito alla Biblioteca Centrale di Tallinn un volume che aveva preso in prestito 69 anni fa. Si tratta di un'opera dell'autore estone Eduard Vilde.
Il gentiluomo, classe di nascita 1928, ha chiesto scusa per il ritardo, motivandolo con la confusione causata dal bombardamento delle forze aeree sovietiche del 9 marzo 1944.
Le cronache storiche ricordano che in quel giorno fu completamente distrutta una larga parte del centro storico di Tallinn.
Il gentiluomo, classe di nascita 1928, ha chiesto scusa per il ritardo, motivandolo con la confusione causata dal bombardamento delle forze aeree sovietiche del 9 marzo 1944.
Le cronache storiche ricordano che in quel giorno fu completamente distrutta una larga parte del centro storico di Tallinn.
[Eesti keeles]Tagastati 69 aastat tagasi laenatud raamat
Täna tagastati meie raamatukokku 69 aastat tagasi 7. märtsil laenatud raamat.
1928. aastal sündinud härra vabandas viivituse pärast ja tõi põhjuseks märtsipommitamisega (9.03.1944) tekkinud segaduse...
Tallinna pommitamise ajal 9. märtsil 1944 sai Tallinna Keskraamatukogu Estonia pst 8 asuv hoone pommitabamuse. Kahjustada sai kõige tugevamalt Reaalkooli poolne külg ja hävines seal asunud raamatukogu direktori Aleksander Sibula korter, õnneks oli direktori abikaasa ja tütred jõudnud minna hoone keldris asunud varjendisse. Direktor Aleksander Sibulal tuli juhtida raamatukogu ruumides olnud inimesed varjendisse. Varjendit kasutasid lisaks raamatukogutöötajatele ja lugejatele ka linnaelanikud, raamatukogu uks pidi seetõttu olema alati avatud, et inimesed saaksid vajadusel varju tulla. Kuna juba 1944. aasta algusest kardeti õhurünnakuid, siis ööbisid raamatukogus varjendis paljud raamatukogutöötajad ja nende tuttavad. Nii oli 9. märtsil varjendis väga palju rahvast, ka saksa ohvitsere.
Olgugi et pommist sai kahjustada peamiselt direktori korter, jäi hoone pommirünnaku tagajärjel praktiliselt katuseta ning hoone oli kildudest kahjustatud. Aknaklaasid ja –raamid olid kõikjal purunenud, ruumid täis klaasikilde, sodi ja prahti. Majas oli nähtavasti mingil määral ka tulekahju, nii on Aleksander Sibula tütar Astraea meenutanud, kuidas nad kiirustasid akende eest pimenduskatete jäänuseid alla rebima, et need tuld ei võtaks, ning päästma korteris terveks jäänud asju.
Raamatukogutöötajatel tuli järgmisel päeval asuda maja korrastama selles ulatuses, mida oma jõududega suudeti teha. Raamatukogu lugejatele raamatuid peale 9. märtsi pommirünnakut enam ei laenutanud, küll võeti tagasitoodud raamatuid vastu. Võis vaid oletada, kui palju lugejate käes olnud raamatuid raamatukogule kaotsi läks, kuna need olid lugejate muu vara hulgas lihtsalt ära põlenud.
Enne kui raamatukogu sai hakata uuesti soovijatele raamatuid laenutama, tuli teha inventuur. Suur hulk raamatuid tuli maha kanda, need olid jäänud kas põgenike kätte, pommitamise ja sellele järgnenud tulekahjude käigus hävinenud või linnast evakueerimisel maale kaasa viidud. Aleksander Sibula poolt meie raamatukogu 40. aastapäevaks kirjupandud tekstist võib lugeda, et Tallinna pommitamise ajal Tallinna Keskraamatukogus tekkinud tulekahjus hävis 20 000 köidet.
Raamatukogu hoone saadi töötajate ühiste jõupingutustega nii palju korrastatud, et võidi 1944. aasta novembri lõpupäevil taas alustada laenutamisega. 1946. aastal remonditi lõpuks hoone katus ja Sibulate korter.
Tallinna pommitamise ajal 9. märtsil 1944 sai Tallinna Keskraamatukogu Estonia pst 8 asuv hoone pommitabamuse. Kahjustada sai kõige tugevamalt Reaalkooli poolne külg ja hävines seal asunud raamatukogu direktori Aleksander Sibula korter, õnneks oli direktori abikaasa ja tütred jõudnud minna hoone keldris asunud varjendisse. Direktor Aleksander Sibulal tuli juhtida raamatukogu ruumides olnud inimesed varjendisse. Varjendit kasutasid lisaks raamatukogutöötajatele ja lugejatele ka linnaelanikud, raamatukogu uks pidi seetõttu olema alati avatud, et inimesed saaksid vajadusel varju tulla. Kuna juba 1944. aasta algusest kardeti õhurünnakuid, siis ööbisid raamatukogus varjendis paljud raamatukogutöötajad ja nende tuttavad. Nii oli 9. märtsil varjendis väga palju rahvast, ka saksa ohvitsere.
Olgugi et pommist sai kahjustada peamiselt direktori korter, jäi hoone pommirünnaku tagajärjel praktiliselt katuseta ning hoone oli kildudest kahjustatud. Aknaklaasid ja –raamid olid kõikjal purunenud, ruumid täis klaasikilde, sodi ja prahti. Majas oli nähtavasti mingil määral ka tulekahju, nii on Aleksander Sibula tütar Astraea meenutanud, kuidas nad kiirustasid akende eest pimenduskatete jäänuseid alla rebima, et need tuld ei võtaks, ning päästma korteris terveks jäänud asju.
Raamatukogutöötajatel tuli järgmisel päeval asuda maja korrastama selles ulatuses, mida oma jõududega suudeti teha. Raamatukogu lugejatele raamatuid peale 9. märtsi pommirünnakut enam ei laenutanud, küll võeti tagasitoodud raamatuid vastu. Võis vaid oletada, kui palju lugejate käes olnud raamatuid raamatukogule kaotsi läks, kuna need olid lugejate muu vara hulgas lihtsalt ära põlenud.
Enne kui raamatukogu sai hakata uuesti soovijatele raamatuid laenutama, tuli teha inventuur. Suur hulk raamatuid tuli maha kanda, need olid jäänud kas põgenike kätte, pommitamise ja sellele järgnenud tulekahjude käigus hävinenud või linnast evakueerimisel maale kaasa viidud. Aleksander Sibula poolt meie raamatukogu 40. aastapäevaks kirjupandud tekstist võib lugeda, et Tallinna pommitamise ajal Tallinna Keskraamatukogus tekkinud tulekahjus hävis 20 000 köidet.
Raamatukogu hoone saadi töötajate ühiste jõupingutustega nii palju korrastatud, et võidi 1944. aasta novembri lõpupäevil taas alustada laenutamisega. 1946. aastal remonditi lõpuks hoone katus ja Sibulate korter.
(Fonte: http://www.keskraamatukogu.ee)
Sicuramente una buona ragione, direi.
RispondiEliminaMeglio tardi che mai...
RispondiEliminaForse il libro si e salvato proprio perche e rimasto fuori dalla biblioteca.
RispondiElimina